Külli Kingo: psoriaas on huvitav haigus

Psoriaasi põeb 2–3 protsenti elanikkonnast. Eestis on psoriaasihaigeid umbes 42 000. Neist kolmekümnel protsendil on raske ja mõõdukas haigusvorm.

“Psoriaas on selles mõttes huvitav haigus, et teda on hoopis vähem lõunamaades, rohkem aga just Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Näiteks Indias ja Hiinas on psoriaasihaigeid alla ühe protsendi, samas kui Kanadas põeb psoriaasi ligikaudu viis protsenti elanikonnast,” räägib TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud Külli Kingo. Huvitav on ka fakt, et psoriaasi pole kirjeldatud isolatsioonis elavatel rahvusgruppidel nagu indiaanlased ja eskimod.

Aga miks nii?

"Haiguse olemus on selline. Psoriaas on komplekshaigus. On palju geene, mis seda määravad, pluss välised tegurid. Põhjamaad ongi oma väliste tegurite poolest halb koht: meil pole eriti päikest, pole väga soolast merevett."

Kas siis ravi eesmärgil tasuks ka lõunamaale sõita?

"Jah. Näiteks Soomes saavad psoriaasihaiged ravi eesmärgil tuusikuid Surnumere äärde. Spetsiaalsetes kuurortides saavad nad vajalikke protseduure. Meie haigetele niisugust ravi ei kompenseerita."

Kas psoriaas on päritav haigus?

"See on perekondliku eelsoodumusega komplekshaigus. Lihtsamalt öelduna: psoriaas ei ole ühe geeni haigus, vaid avaldub siis, kui satuvad kokku erinevate geenide variantide kombinatsioonid. Lisaks nendele geenivariantide kombinatsioonidele peab haiguse avaldumiseks olema ka väline tegur, milleks võivad olla närvipinge, traumad, päikesepõletus, alkoholi liigtarvitamine, liigne kehakaal, erinevad ravimid ning infektsioonid. Kõige sagedasem infektsioon, mille järgselt psoriaas avaldub, on bakteriaalne neelupõletik.
Komplekshaiguste puhul võib esineda ka olukord, kus inimesel võivad olla psoriaasi avaldumist soodustavad geenivariandid, aga tal ei ole seda haigust. Ja teisalt, inimesel ei pruugi olla psoriaasi avaldumist soodustavaid geenivariante, ent välise teguri mõjul ikkagi haigus avaldub."

Kuidas on geneetilise eelsoodumusega?

"Kui psoriaas on ainult ühel vanemal, siis on lapse risk haigestuda ainult kümme protsenti. Kui mõelda, et tavapopulatsioonis on psoriaasi esinemissagedus kolm protsenti, siis see risk ei ole sugugi suur. Väga kõrgeks, 50 protsendini läheb risk aga siis, kui mõlemal vanemal on psoriaas."

Psoriaasil on ka ägenemis- ja remissioonifaasid. Millest see oleneb?

"Psoriaas on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja remissioonidega. Arst ei saa ravida haiget psoriaasist terveks. Nahk ravitakse lööbevabaks, aga kahjuks on alati võimalus, et väliste tegurite mõjul haigus uuesti ägeneb. Ravi eesmärk on ühelt poolt ravida lööbevabaks nahk ja teisalt see, et remissioonid oleksid hästi pikad. Lisaks on kindlasti üks ravi põhieesmärke haige elukvaliteedi parandamine."

Kas toitumisharjumustest ka midagi oleneb?

"Teaduspõhised andmed puuduvad. Küll esineb psoriaasi rohkem ülekaalulistel inimestel."

Kas psoriaasil esineb ka erinevaid tüüpe?

"Sellel haigusel on erinevad kliinilised vormid. Psoriaasi klassifitseeritakse kaheks suureks alavormiks: naastuliseks psoriaasiks ja mädavilliliseks psoriaasiks. Kõige sagedasem psoriaasi vorm, 80 protsenti kõigist psoriaasi juhtudest, on naastuline psoriaas, mida iseloomustavad erineva läbimõõduga punetavad, ketendavad ja infiltreeritud mündikujulised kolded nahal. Harvem esineb tilgakujulist psoriaasi: tilgasuurused lööbeelemendid kehal. See vorm seondub tugevalt angiinidega ning teda esineb just rohkem lastel ja noorukitel.
Kui üks suur grupp on naastuline psoriaas, siis teine on pustulaarne ehk mädavilliline psoriaas. Viimast esineb tunduvalt harvem, umbes kolmel protsendil. Võib esineda üle kogu keha punetaval foonil mädavilliline lööve. Punetus koos mädavillikestega võib esineda ka ainult labakätel ja -jalgadel, kusjuures mädavillide sisaldis on steriilne, seal ei kasva mingeid baktereid.
Haigestumise vanuse järgi jaotatakse psoriaas varajaseks ja hiliseks vormiks. Varajane psoriaas on tugevalt perekondlik, ulatuslikuma lööbe ja halvema prognoosiga kui hilise algusega psoriaas. Neil patsientidel esineb sagedamini kaasuvana psoriaatiline liigeskahjustus. Hiline vorm avaldub üle 40-aastastel. See ei ole tavaliselt perekondlik. Hilise vormi üks sagedasemaid vallandajaid on ravimid, ennekõike valuvaigistid ja kõrgvererõhutõve raviks kasutatavad beetablokaatorid.
Psoriaas ei ole ainult nahahaigus. Umbes 10–30 protsendil on küüntekahjustused ja 5–40 protsendil kaasuvana liigeskahjustus. Harva esinevateks patoloogiateks on silma- ja neerukahjustus."

Kas üks haiguse vorm võib ka teiseks üle minna?

"Naastulise psoriaasi puhul võib üks alavorm minna teiseks üle ja tekkida psoriaatiline erütrodermia (punetus ja ketendus üle kogu keha). Naastuline psoriaas võib minna üle ka kogu keha haaravaks pustulaarseks psoriaasiks. Need on väga rasked ja tõsised haigusvormid, isegi eluohtlikud."

Mis seda üleminekut põhjustab või mõjutab?

"Psoriaas on väga heterogeenne haiguste grupp, me ei tea haiguse kulgu ette. Mõni inimene elab ühe naastuga kogu elu – see vahepeal tuleb, vahepeal läheb; teisel aga tekib pidevalt löövet juurde.
Kindlasti mõjutab psoriaasi kulgu haigust soodustavate väliste tegurite esinemine. Näiteks võivad mitmed ravimid tingida psoriaasikollete püsimise ning indutseerida piirdunud haigusvormi ülemineku erütrodermseks või pustulaarseks generaliseeritud psoriaasiks. Seda tuleks meeles pidada just vanemaealistel inimestel, kes regulaarselt tarvitavad valuvaigisteid ning kortikosteroide. Ei tohiks unustada, et kuigi ultraviolettkiirguse toimel psoriaasi talvine vorm paraneb, siis päikesepõletus soodustab alati generaliseeritud lööbe teket. Kindlasti ei sobi päevitamine suvise haigusvormi korral ning need haiged peavad alates varakevadest kasutama tugevaid päikeseblokaatoreid."

Olen aru saanud, et psoriaas ei ole nakkav.

"Seda tuleks küll teada, et psoriaas ei ole nakkav. Neid inimesi ei tohi karta. Psoriaas on nagu iga teinegi krooniline autoimmuunne haigus, näiteks suhkruhaigus, mida inimene põeb eluaeg ja nak-
kusohtlik ei ole ta kunagi."

Kas psoriaasihaigeid peab arst väga tihedalt jälgima?

"Oleneb, missugune vorm tal on. On inimesi väga tagasihoidliku lööbega ja on inimesi väga ulatusliku lööbega. Kui haige saab süsteemset psoriaasivastast ravi, siis vajab ta ranget arstipoolset monitooringut. Vereanalüüse tuleb regulaarselt kontrollida. Süsteemsed psoriaasiravimid on toksilised maksale ja neerudele.
Kui inimesel on piirdunud lööve, siis ta peab samuti olema arsti järelevalve all, sest me ei tea kunagi, kuidas haiguse kulg võib pöörduda. Regulaarse arstliku järelvalvega saame vältida ulatuslike ägenemiste teket. Esimeste uute lööbeelementide tekkides tuleb kohe ravima hakata, mitte oodata seni, kuni kogu nahk on lööbes."

Kas psoriaasi ravi on viimasel ajal oluliselt täiustunud?

"Jah, viimasel ajal on psoriaasi ravi teinud märgatavaid edusamme. Kui on piirdunud nahalööve, üksikud kolded ja kerge kuluga haigusvorm, siis kasutatakse paikset ravi, ainult määritavaid ravimeid. Psoriaasi raviskeemi kuulub ka kindel nahahooldus. Psoriaasihaigele sobivad meresoolavannid. Meeles peaks pidama, et nahka ei tohi traumeerida.
Kui on tegemist sügistalvise psoriaasi vormiga, mis tähendab seda, et psoriaas paraneb päikesega, siis vajavad patsiendid ka valgusravi. Mõõduka psoriaasi korral kombineerime paikseid ravimeid valgusraviga.
Raske psoriaasi korral kasutame süsteemseid retinoide ja immuunsupressante. Uutest süsteemsetest ravimitest on tulnud turule bioloogilised preparaadid. Psoriaasi korral kasutatakse kahte suurt gruppi bioloogilisi ravimeid: põletikuliste tsütokiinide blokaatoreid ja T-rakkude modulaatoreid. Viimased on väga selektiivselt seotud psoriaasi tekkemehhanismiga.
Kui on palju löövet, siis määrimine on haigele väsitav ja seetõttu tihti ravi katkestatakse või ei kasutata ravimeid regulaarselt, mille tõttu kannatab ravitulemus. Bioloogiliste ravimite puhul haige koormus väheneb. Näiteks T-rakkude modulaatoreid tuleb süstida kord nädalas naha alla. Võrreldes vanemate süsteemsete ravimitega on bioloogilised ravimid vähem organtoksilised. Samas pärsivad nad immuunsüsteemi – suureneb kasvajate, sepsise ja tuberkuloosi risk. Bioloogilisi ravimeid kasutame ainult siis, kui traditsioonilised süsteemsed psoriaasivastased ravimid ei anna efekti."

Kas psoriaasi ravi läheb haigele üldjuhul väga kalliks maksma?

"Süsteemsed psoriaasi ravimid ja paiksed ravimid on haigekassa poolt kompenseeritavad, bioloogilised ravimid mitte. Eriti kallid on just bioloogilised ravimid. Näiteks naastulise psoriaasi raviks kasutatava bioloogilise ravimi, efalizumabi kuuhind haigele on 19 000 krooni.
Kui patsiendil kaasub psoriaatiline liigeskahjustus, siis kirjeldatud preparaat ei sobi ning tuleb kasutada TNF-a blokaatoreid, mis on veelgi kallimad. "

Allikas:

Meditsiini Uudised

Emuõli, lisanditeta.

Psoriaasikreem.
Emuõli, shea pähklivõi, soja.