Psoriaasi- ja ekseemikreem

Austraalia emuõli

Nahahaigus psoriaas

Allikas: Perearstikeskus

Psoriaas on mitteinfektsioosne põletikuline retsidiivide ja remissioonidega kulgev geneetilise eelsoodumusega dermatoos, kus pärilikul foonil etendavad mitte vähem tähtsat osa haigust provotseerivad faktorid ning neuropsüühilised mõjustused. Eestis on psoriaas küllaltki sage, umbes 2-3% inimestest.

Vastavalt rahvusvahelisele haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilisele klassifikatsioonile kuulub haigus papuloskvamoossete ehk sõlmelisketenduvate haigusseisundite hulka ning klassifitseeritakse järgnevalt :

• Psoriaas (Psoriasis)
• Harilik psoriaas (Psoriasis vulgaris)
• Nummrakuline psoriaas (Psoriasis nummularis)
• Naastuline psoriaas
• Generaliseerunud mädavilliline psoriaas
• Von Zumbuschi tõbi
• Taldade ja peopesade pustuloos
• Tilksporiaas
• Liigeskahjustustega psoriaas
• Painutuskülje psoriaas
• Täpsustamata psoriaas

Psoriaasi etioloogia (põhjused) ja patogenees (haiguse areng, kujunemine).

Lööbeelementide tekke põhjuseks võivad olla välised ärritused:

• mehhaanilised,
• keeemilised,
• looduslikud kui ka solaarium ultraviolettkiired, röntgenkiired jt.,
• samuti eelnenud seborröa.

Lööbimist võivad põhjustada lokaalne mehhaaniline nahaärritus, isegi naha rõhumine, juuste kammimine teravapiilise kammiga.

Seos on olemas hormonaalsete muutuste toimumisega ja psoriaasi vallandumisega.

Ravimitest võivad psoriaatilist löövet provotseeerida kullapreparadid, antibioootikumid, glükokrtikosteroidid jt. Infektsioonidest on kõige sagedamini provotseerinud psoriaasi kurgumandlite põletik, samuti teised põletikulised protsessid, nagu sinusiidid, paradontoos, hambakaaries ja parasitaarsetest haigustest helmintoosid.

Psoriaasi patogeneesis on uuritud pärilikkust eri populatsioonides. Uurimused on näidanud nii autosoomdominantset kui ka multifaktoriaalset pärilikkust, samas ka pärilikkuse rolli puudumist.

Näitseks lastel, kelle mõlemad vanemad põevad psoriaasi on haigestumise esinemissagedus ca. 50%. Kui põeb ainult üks vanem, siis haigestub 16,4%.

36%-l psoriaasi põdevatest inimestest on suguvõsas vähemalt veel üks haige.

Kaasaja arstid peavad psoriaasi autoimmuunseks haiguseks, mille aluseks on T-lümfotsüütide ebaadekvaatne stimulatsioon ja kogunemine ühes naha kihis (epidermises). Geenitehnoloogia abil on leitud DNA struktuuri dekodeerimise abil HLA –süsteemi tasandil geneetiline defekt, mis võib mitmete mõjurite koosmõjul viia haiguse tekkele. Psoriaasi põhiliseks markeriks on HLA-Cw6 antigeen.

Geneetiliselt eristatakse kahte psoriaasi tüüpi.

1. tüüp on tugevalt seotud pärilikkusega. Haigestumise tipp on meestel 22. Ning naistel kuueteistkümnendal eluaastal, ei ole sessoonsust, tavaliselt on generaliseerunud vorm. HLA-Cw6 on 85% haigetest positiivne. Veel on seotud I tüübi esinemist I klassi antigeenide B13,Bw57 ja II klassi antigeenide DR7 ja DR7a sagedase esinemisega.

2 tüüp on sporaadilise esinemisega, haigestumise tipp satub kuuekümnendale eluaastale. HLA-Cw6 on positiivne 15%-l haigetest.

Rohkesti on tähelepanekuid, mis viitavad psüühilise trauma ja vaimse ülepinge mõjule psoriaasi vallandumisel ja retsidiveerumisel. On avaldatud arvamust, et psoriaasi ägenemine ja lööbe intensiivsus langevad kokku psüühiliste ärritajate sagedusega. Hirmutunnet on käsitletud kui organismi kaitsereaktsiooni, kuna ta on seotud haiguse kui ohu vältimise vajadusega. Hüpnosugestiivse ravi positiivset terapeutilist efekti peetakse samuti psoriaasi neurogeense tekke kaudseks tõendiks.

Kuid on ka seisuoht, et psüühilise tasakaalu häired on psoriaasi tagajärjeks, mitte põhjuseks, kuna psüühilise pinge seisund võimendab haigust. Erutuvus on suurem neil isikutel, keda lööve häirib.

Etapid

1. Toodetakse HLA-seosega vigane geeni produkt
2. Selle tulemusena vigane naha keratinisatsioon (sarvestumine) ja muutumud antigeenide paiknemine keratinotsüüdi pinnal.
3. Naha vigastus (trauma)
4. Vigastuse käigus satub organismi võõras antigeen.
5. Tekib antikeha antigeeni vastu
6. Antikehad seovad võõrantigeeni, tekivad immuubkompleksid , mis ladestuvad pärisnahas ja marrasnahas.
7. Haiguse kliiniline väljendumine, psoriaatilise kahjustuse teke.

Ägedas staadiumis on enamasti nähtav suurekoldeline lööve, mis laieneb mõne päevaga. Domineerib naha punetus, mis lokaliseerub jäsemetele ja kehatüvele. Samas on grupeeritud väikesed pustulid. Nahk on valulik. Pustulite sisaldis on steriilne. Kahjustub ka suu, eriti neelu limaskest. Lümfisõlmed on suurenenud. 3-4 nädala pärast ägedad nähud taandarenevad. Tekib tavaline psoriaatiline lööve.

Kliinilised muutused

Pooltel haigetest sügeleb nahk. Tavaliselt on sügelemine intensiivsem lööbe tekkimise perioodil.

Lööve esineb jäsemete sirutuspindadel, küünar- ja põlveliigestel , säärte eespinnal, juustega kaetud peanahal. Haiguskoldeid võib olla kõigis keha piirkondades , lööve võib paikneda segmentaarselt. Psoriaas algab sageli liigeste piirkonnast ja levib hiljem mujale.

Juustega kaetud peanahal võib lööve olla üksikute mitmesuguses suuruses kolletena või difuusse kahjustusena, mis haarab kogu juustega kaetud ala. Peanaha psoriaasi korral on näha piirdunud rikkalik hõbevalge ketendus. Kolde servadel on teravalt kitsas roosakaspunane ääris. Mõnedel juhtudel levib ketendus kõrvade taha, laubale, kus nahk on roosakat värvust ja ketendus ei ole rikkalik.

Lokaliseeritud psoriaasi korral on kuni viis mitte eriti suurt maksimaalselt 10 cm läbimõõduga kollet, sagedamini käsivartel, säärtel, peanahal.

Generaliseerunud psoriaasi korral on haaratud kogu keha.

Ravi

Psoriaasihaiged vajavad individualiseeritud ravi. On oluline, et arst tunneks oma patsienti, tema haiguse kulgu, iseärasusi, patsiendi soove ja majanduslikke võimalusi.

Enne ravimite määramist tuleks analüüsida haigestunud isiku eluviisi. Tähelepanu tuleks pöörata tervislikule ja ratsionaalsele toitumisele, töö ja puhkuse õigele vaheldumisele ning välja ravida kroonilised põletikukolded.

Kasutatakse kaltsiumpreparaate (Calcigran tabletid 500mg ööpäevas 1 tbl.p. 2 nädala jooksul), vitamiin D ,asendamatu aminohape metioniin (0,25-0,5 g 3-4 korda päevas 10-30 päevaste kuuridena. Süüa regulaarselt kohupiima.

Veeprotseduurid, vannid, dušš tagavad kettude parema eemaldumise, seega paiksete ravivahendite parema mõju.

Lokaalseks kolde raviks 3% salitsüülhappesalv kettude eemaldamiseks , millele teha veeprotseduuri hiljem. Alphosyl-?ampoon peanaha psoriaasi korral. Kaltsiporool ( või daivonex) nahale määrimiseks (NB! ei sobi näonahale).

Vahest kasustatakse glükokortikosteroidsalve raviks (NB! Pikaaegselt ei tohi kasutada, naha kahjustus võib tekkida).

Fototeraapia ja fotokemoteraapia tähistavad raviviise, mille korral kasutatakse eri lainepikusega kiirgust, kas valgustundlikkust tõstva preparaadiga või ilma selleta. Teha meresoola vanne.

Naha hoolduseks ja pehemendamiseks sobivad hästi apteekides müügil olevad Cosmea ja Sebamed kreemid, samuti linoolhapet sisaldavad kreemid (Linola? -FettN) , mida tuleks valida vastavalt individuaalsele taluvusele.

Psoriaasi raskete vormide korral kasutatakse metotreksaati või Cyclosporin A-d.

Lisalugemist:
Psoriaas - Psoriaasikeskus
Psoriaas -Derma.ee