Psoriaasi- ja ekseemikreem

Austraalia emuõli

Psoriaas ja geenid

Külli Kingo
TÜ Nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud

Tänaseks on selge, et psoriaas on multifaktoriaalne haigus, mille avaldumisel on oluline osa nii geneetilisel eelsoodumusel kui ka välistel teguritel.

Psoriaas on krooniline mitteinfektsioosne põletikuline dermatoos, mida põeb ligikaudu 2% inimestest. [1]Haigust kirjeldatakse peaaegu kõigil rahvastel, huvitav on aga fakt, et psoriaasi pole leitud sellistel isolatsioonis elavatel rahvusgruppidel nagu indiaanlased ja eskimod. [2]Psoriaasi esinemissagedus on suurim Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas (fääri saared 2,8%, Kanada 4,7%), Hiinas ja Indias on psoriaasihaigeid aga tunduvalt vähem (India 0,7, Hiina 0,4%)1. Eestis põeb sarnaselt Põhja-Euroopaga psoriaasi ligikaudu 3% elanikkonnast. Kuigi haigus lõpeb harva surmaga, on tegemist kroonilise, ägenemiste ja remissioonidega kulgeva haigusega, mis mõjutab tugevasti patsiendi elukvaliteeti.

Tänaseks on selge, et psoriaas on multifaktoriline haigus, mille avaldumisel on oluline osa nii geneetilisel eelsoodumusel kui ka välistel teguritel. 3Geneetilise eelsoodumuse tähtsust kinnitab asjaolu, et 56% haigetel on sama haigus ka emal või isal ning 91% haigetel on psoriaas vähemalt ühel esimese või teise astme sugulasel. Uuringud kaksikutega näitavad, et 60-70%-l ühemunakaksikute paaridel ja 25%-l kahemunakaksikute paaridel diagnoositakse psoriaasi mõlemal kaksikul. 4Välistest riskiteguritest on olulisimad infektsioonid (streptokokkinfektsioon, HIV-infektsioon), ravimid (liitium, ß-adrenergiliste retseptorite blokaatorid, süsteemsed kortikosteroidid, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid), ultraviolettkiirgus, mehhaanilised ja keemilised tegurid, psühholoogiline stress, liigne kehakaal, suitsetamine ning alkoholi liigtarvitamine.

Psoriaas on polügeenne haigus ning seetõttu on võimatu ennustada, kas psoriaasi põdeva inimese lastel haigus avaldub või mitte. Arvatakse, et lapsel on tõenäosus psoriaasi haigestuda 50%, kui psoriaasi põevad mõlemad vanemad; 10% ühe haige vanema korral; 7% ühe haige õe või venna korral; 16% ühe haige vanema ja ühe haige õe/venna korral ning 1-2% haige kolmanda astme sugulase korral.5

Psoriaasi avaldumisega seotud geenilookusi on leitud kromosoomides üle kogu inimese genoomi. Kõige olulisem psoriaasi lookus on PSORS1, mis paineb 6. kromosoomi lühikeses õlas ning määrab haiguse avaldumise riskist kuni 50%. Nimetatud kromosoomiregioonis on uuritud paljusid geene ja kõige tugevamini arvatakse psoriaasiga olevat seotud HLA-C-geen, korneodesmosiin-geen (CDSN) ja HCR-geen. 6,7Mitmed uuringud tõestavad, et HLA-Cw*0602 alleel suurendab psoriaasi haigestumise riski kuni 10 korda ning kasvanud on risk haigestuda just varajasse naastulisse psoriaasi ja tilgakujulisse haigusvormi. Samuti on sellise geneetilise variatsiooniga haigetel tugevamini väljendunud Köbneri fenomen (lööbe teke trauma kohal). HLA-Cw6-negatiivsetel patsientidel esineb aga sagedamini psoriaatilist liigesekahjustust ja küünekahjustust. 8Peale kirjeldatud kirjeldatud lookuse on psoriaasiga rohkem või vähem seotud geene leitud peaaegu kõigist kromosoomidest: 1p (PSORS7); 1q (PSORS4); 2p; 2q:3q (PSORS5); 4q13; 4q34 (PSORS3); 7; 8q; 14q; 15; 16q; 17q25 (PSORS2); 19p13 (PSORS6); 20p.9 Neist neli – PSORS2, PSORS4. PSORS5 ja 20 p – on seotud ka teiste põletikuliste nahahaigustega, mis viitab, et osalt on paljud kroonilised nahahaigused sarnase geneetilise taustaga. 10

Koostöös TÜ Füsioloogia Instituudiga uuritakse TÜ Nahahaiguste Kliinikus 1. kromosoomi q31-32 lookuses paiknevate IL-10, IL-19, IL-20 ja IL-24 geenide seoseid psoriaasiga. Tänaseks on leitud, et IL-10 promootorala haplotüüdide ACC ja ATA esinemine on seotud naastulise psoriaasi aktiivsuse ja kuluga, mitte haiguse avaldumisega. 11Samuti on leitud, et IL-20 positsioonide – 1053, 1380 ja 1462 ühenukleotiidsete polümorfismide alleelsetest variantidest kombineerunud GAA on naastulise psoriaasi riskihaplotüübiks (p< 0,01, OR 2,341, 95% CI 1, 346-4,074)12

Ülekantud tähenduses võib multifaktoriaalse haigusega seotud geenide uurimist võrrelda heinakuhjast nõela otsimisega. Psoriaasi geneetikas on tänaseks jõutud arusaamisele, et otsitavaid “nõelu” on rohkem kui üks ehk psoriaasi avaldumist ei määra mitte üksik geen, vaid eri geenide kombineeritud efekt.

[1] Christophers, E. Psoriasis – epidemiology and clinical spectrum. Clinical and Experimental Dermatology 26: 314-320, 2001)

[2] De Jong, E.M. The course of psoriasis. Clin Dermatol 15(5): 687-92, 1997

3 Bos, J. D. De Rie, M.A. et al: The pathogenesis of psoriasis: immunological facts and speculations. Immunol Today 20: 40-46, 1999

4 Elder, J. T., Nair, R.P., Guo, S. W., Henseler, T., Christophers, E., Voorhees, J.J. The genetics of psoriasis. Arch Dermatol. 130 (2): 216-224, 1994

5 Fry, L. An Atlas of psoriasis (Parthenon Publishing Group), 1992

6 Veal, C.D., Capon E., Allen, M.h., Heath, E.k., Evans, J.C., Jones, A., Patel, S., Burden, D., Tillman, D., Barker, J.N., Trembath, R.C. Familybased analysis using a dense single-nucleotide polymorphism-based map defines genetic variation at PSORS1, the major psoriasis-susceptibility locus.

,7 Asumalahti, K. , Veal, C., Laitinen, T., Suomel, S., Allen, M., Elomaa, O., Moser, M., de Cid R., Ripatti, S., Vorechovsky, I., Marcusson, J.A., Nakagawa, H., Lazaro, C., Estivill, X., Capon, F., Novelli, G., Saarialho-Kere, U., Barker, J., Trembath, R., Kere, J., Psoriasis consortium. Coding haplotype analyses supports HCR as the putative susceptibility gene for psoriasis at the MHC PSORS1 locus. Hum Mol. Genet. 11 (5): 589-597, 2002

8 Gudjonsson, J.E., Karason, A., Antonsdottir, A.A., Runarsdottir, E.H., Gulcher, J.R., Stefansson, K., Valdimarsson, H. HLA-Cw6-positive and HLA-negative patients ith psoriasis vulgaris have distinct clinical features. J Invest Dermatol. 118 (2): 362-365, 2002

9 Interntional Psoriasis Genetics Consortium. The International Psoriasis Genetics Study: assessing linkage to 14 candidate susceptibility loci in a cohort og 942 affected sib pairs. Am J Hum Genet. 73 (2): 430-437, 20003

10 Capon, F., Munro, M., Barker, J., Trembath, R. Searching for major histocompatibility complex psoriasis susceptibility gene. J Invest Dermatol. 118(5): 745-751, 2002

11 Kingo, K., Kõks, S., Silm, H., Vasar, E, IL-10 promoter polymorphisms influence disease severity and course in psoriasis. Genes and Immunity 4, 455-457, 2003

12 Kingo, k., Kõks, S., Nikopensius, T., Silm, H., Vasar, E., Polymorphisms in the interleukin-20 gene: relationships to plaque-type psoriasis. Genes and Immunity 5, 117-121, 2004

Lisalugemist:
Psoriaas ja pärilikkus