Psoriaasi- ja ekseemikreem

Austraalia emuõli

PSORIAASI VALLANDAJAD

Stress

Arstid on psoriaasi ja stressi seostanud juba aastasadu, sellekohased kliinilised uuringud toetavad antud väidet. Teadlased leidsid, et võrreldes tavaliste inimestega, on psoriaatikutel nahas rohkem närve, mis vabastavad neuropeptiide - närviimpulsside keemilisi sõnumikandjaid. Stress mõjutab neuropeptiidide vabanemist ajus samamoodi nagu psoriaasirakkudes. Uurijad arvavad, et need neuropeptiidid võivadki olla psoriaasi algseks vallandajaks või juba olemasoleva psoriaasilööbe aktiveerijaks.
Erinevate testide tulemusel on tõdetud, et 40 - 80% psoriaatikutest on haigus mõjutatud stressist.
Ühe testi tulemusena nimetas 39% vastanutest üht kindlat stressifaktorit esmakordseks haiguse vallandajaks.
Lapsed on veelgi tundlikumad. Uuringute kohaselt on nemad mõjutatud stressist 90%!

Psoriaasihaige peab väga hästi õppima toime tulema sressiga - see on lausa kesksel kohal.

Stress mõjutab igaüht erinevalt. Kui sa arvad, et stress võib olla sinu psoriaasi vallandajaks, siis oleks kasulik uurida, millised olukorrad sinus kõige rohkem stessi tekitavad. Uurides oma algavat stressi, proovi erinevaid meetodeid selle vähendamiseks kuni nad annavad täieliku mõju.

Enamik inimesi tunnevad stessi peale rasket kehalist või vaimset pingutust. Aga mida pidada raskeks pingutuseks, sellest on igal inimesel oma arusaam. Paljudel inimestel vallandavad stressi teatud kindlad traumaatilised sündmused elus: haigus, armastatud inimese surm, töö kaotus, rahaprobleemid, elukoha muutus või mõni muu suurem muutus, jne.
Teinekord võivad mõnele inimesele suurema stressi põhjustada lihtsamasisulised sündmused, nt jupsiv arvuti, liiklus, hilinemine töö juurde, järjekord poes või isegi pragunenud kohvitass. Mõnele inimesele võivad need tähendada vähest, mõnele aga tõsisemat stressi. Ükskõik, mis stressi põhjustajaks on, võiksid sa paari lihtsa võttega oma stressiastet kontrollida.

Kuna stressi põhjustavad erinevad sümptomid, siis on oluline nende allikad välja selgita

Nahakahjustused

Mõnikord ilmnevad psoriaasikolded kahjustunud naha piirkonda. Kriimustuse, põletuse tagajärjel võivad ilmneda nahale paksud helbelised laigud.

19. sajandil märkis dr. Koebner, et üks tema patsient, keda oli hammustanud hobune, ilmnes psoriaasilööve just hammustuse kohale. Nii hakatigi nahakahjustusi ja psoriaasi omavahel seostama, dokumenteerima ning nimetama Koebner´i fenomeniks.

Patsientide andmeid analüüsides on selgunud, et kuni 50% psoriaatikutest on olnud Kobeneri efekt.
Umbes igal 10.ndal ilmneb uus psoriaasikolle ükskõik mil viisil kahjustunud kohale.
Koebneri efekt esineb igal neljandal psoriaasihaigel, tavaliselt neil, kel psoriaas lööb välja lapsepõlves, enne 15-eluaastat. Miks nii täpselt on - ei teata.

Koebeneri fenomen ilmneb sagedamini haiguse aktiivses faasis.

Infektsioonid

Psoriaasi vallandajatena tuntakse ka dermatoloogilisi ja süsteemseid infektsioone. Süsteemsete infektsioonide all peetakse silmas haigusi, mis on seotud ülemiste hingamisteede haigustega, nt streptokok viirus ja inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV-human immunodeficiency virus). Psoriaatikut, kel ilmneb streptokok viirus, tuleb ilmtingimata kohe ravida antibiootikumidega, et ära hoida psoriaasi ägenemist.
Vallandajaks võivad olla stafülokoksed nahakahjustused (paised).

HIV viirusesse nakatanutel ilmen palju sagedamini psoriaasi tõsisemaid vorme, nt . genitaal- ehk tagurpidi psoriaas.

Kliima ja ilmastik

Epidemioloogilised uuringud täheldavad, psoriaasile mõjuvad soosivalt:
- pikaajaline viibimine kuivas ja niiskusvaeses kliimas,
- külm ilm

samas pärssivalt mõjub:
-soe ja päikesepaisteline kliima

Paljudele inimestele mõjub hästi suvine õhk ja päikesepaiste, päikesetundlikele aga mitte.

Ravimid

Psoriaasi võivad halvendada

• liitiumi sisaldavad ravimid (psühhiaatrilised haigused, haiglaslik depressioon),
• kõrgvererõhuravimid ehk beeta-blokaatorid (südamehaiguste ravis, nt atenolol, bisoprolol fumarate, carvedilol, labetalol, metoprolol, propranolol, sotalol),
• mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt. ibuprofen),
• malaariavastased ravimid (ennetavad: chloroquine, mefloquine, proguanil, pyrimethamine koos dapsone´ga; ravivad: quinine, chloroquine, mefloquine, primaquine, pyrimethamine koos sulfadoxine´iga).

Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid kasutatakse tihti psoriaatilise artriidi ravimiseks, sel juhul tuleb riskid ja kasutegurid hoolikalt määratleda.

Toit, allergia

Mõned arvavad nii. Tõestamata.

Kuidas end aidata?

• toitu tervislikult ja regulaarselt alustades päeva korraliku hommikusöögiga
• luba endale küllaldaselt puhkust, eriti juhtudel, mil sa tead, et sinu psoriaas võib taas välja lüüa
• harrasta joogat, mediteerimist, sügavaid hingamisharjutusi
• kuula muusikat, tantsi - see tõstab sinu endorfiinitaset - ajukemikaali, mis tõstab tuju
• söö ja maga piisavalt, et sinu hing ja keha puhkaksid ning oleksid terve
• palu oma sõpradelt ja perekonnaliikmetelt toetust, et jagada oma väsimust või kurba meelt - ära kanna endas liiga palju
• aktsepteeri oma haigust, see aitab sul elus edasi liikuda
• liitu tugigrupiga, et jagada oma kogemusi ja saada teistelt toetust